Majandusaasta aruande esitamine

2024.a. aastaaruande koostamisel tuleb arvestada mitmete seaduste muudatustega, sealhulgas on muutunud raamatupidamise ja audiitortegevuse seadused. Enim on räägitud kindlasti kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli tegemise kohustusest, mis praegu puudutab, tõsi küll, ainult suurettevõtjaid. Teised olulisemad muudatused on mikro-, väike-, keskmise ja suurettevõtjate suuruskriteeriumide muutmine, raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärade tõstmine, samuti täiendava lisainfo tegevusaruandes avalikustamise kohustus.

Kidurast majanduskeskkonnast tingituna on endiselt aastaaruande koostamisel olulised teemad ka tegevuse jätkuvus, likviidsuse juhtimine, omakapitali vastavus äriseadustiku nõuetele, väärtuste hindamised ning vastava info avalikustamine.

Nõuded ühingu netovarale

Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 25,000 eurot. Netovara vähenemiseks alla lubatud piiri loetakse, kui see väheneb alla poole aktsiakapitalist. Osaühingu puhul peab osakapital olema vähemalt 1 sent. 1-sendise osakapitaliga ühingul loetakse netovara vähenemiseks alla lubatud piirmäärajuhtumit, kui netovara on väiksem kui 0.

Mõlemal juhul tuleb loomulikult lähtuda konkreetse ühingu registreeritud aktsia- või osakapitalist, mitte seadusega lubatud miinimumist.

Omakapital peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele igal ajal, mitte ainult  majandusaasta aruandes. Kui netovara on seaduses kehtestatud piirmääradest väiksem, tuleb netovara taastada või ühing lõpetada (“rekapitaliseeri või likvideeri” põhimõte). Seda tuleb eriti arvestada, kui asutada osaühingut, sest vajaliku omakapitali osas ei ole enam seadusega ettenähtud piirmäära ja kui on ette näha, et alustav ettevõte tegutseb kahjumiga, siis tuleb seda arvestada, kui otsustatakse, kui suur peaks olema alustava ühingu osakapital.

Osa-/ aktsiakapitali suurendamine

Osa-/aktsiakapitali suurendamine käib läbi registrikande, aktsiate või Eesti väärtpaberite registris registreeritud osade puhul lisandub aktsia/ osakapitali suurendamise menetlus väärtpaberite registris. 

Osa-/ aktsiakapitali suurendamise otsuse tegemiseks koosoleku kokkukutsumisel, läbiviimisel ja dokumenteerimisel on oluline, et see toimuks täies kooskõlas seaduse ja ühingu enda põhikirja nõuetega. Näiteks osakapitali suurendamisel ülekursiga või mitterahalise sissemaksega peab selline võimalus olema ette nähtud osaühingu põhikirjas. Registripidajale on koos avaldusega vaja esitada seaduses loetletud nõutavad dokumendid. 

Vabatahtlik reservkapital

Juba 2009.aasta kriisist alates on olnud populaarne viis omakapitali parandamiseks moodustada vabatahtlik reservkapital. See on vaikimisi meetod, mida liigitada seaduses ettenähtud muude abinõude alla.

Vabatahtliku reservkapitali moodustamine ei käi läbi registrikande, küll aga on vajalik, et reservi eesmärk ning selle moodustamise ja väljamaksmise kord peab olema sätestatud ühingu põhikirjas. Kui põhikirjas vastavat regulatsiooni ei ole, ei ole vabatahtlikku reservi mõeldud sissemakset võimalik kajastada omakapitalis, vaid see jääb kohustuseks (või muutub nõudest loobumisel hoopis kasumi osaks).

Vabatahtliku reservi moodustamiseks nõutav dokumentide pakett on laias laastus sama, mis on vajalik osa/ aktsiakapitali suurendamiseks. Kuna vabatahtliku reservi vastu ei saa osa/ aktsiat, siis ei ole vajalikud toimingud äriregistris ja väärtpaberite registris ja harilikult ei nähta ette ka vabatahtliku reservi moodustamiseks tehtava mitterahalise sissemakse hindamise audiitorkontrolli.

Allutatud laen omakapitali taastamise abinõuna

Üheks omakapitali taastamise äriseadustikus nimetatud muuks abinõuks võib pidada allutatud laenu. Allutatud laenu omakapitalis kajastamine sõltub sellest, milline on selle finantsinstrumendi sisuline eesmärk. Kui ühingul lasub antud instrumendist tulenevalt lepinguline kohustus maksta laenuandjale kokkulepitud ulatuses raha, tuleb antud instrumenti kajastada kui finantskohustist. Juhul kui finantsinstrumendi emiteerijal puudub kohustus teha antud instrumendist tulenevalt kokkulepitud ulatuses makseid (laenuandja osaleb näiteks ettevõtte kasumis või netovaras) on tegemist omakapitaliinstrumendiga. Tähelepanelik tasub olla ka eelisaktsia suhtes. Hoolimata nimetusest ei pruugi see olla tingimata omakapitali element. Kui makstakse näiteks fikseeritud intresse (või kasumi puudumisel need intressid kumuleeruvad) või sisaldub allutatud laenu lepingus kohustus laen rahas tagasi maksta, siis ei ole tegemist omakapitali elemendiga.

Maksuarvestuses sõltub allutatud laenu omakapitalina deklareerimine samuti sellest, mida selle laenuga tulevikus kavatsetakse teha: kas laen tuleb mingil fikseeritud ajal tagasi maksta, kas tuleb tasuda fikseeritud intresse. Kui lepingu järgi ei ole laenuandjal õigust laenu tagasi nõuda ning see makstakse tagasi alles siis, kui ettevõtte finantsseisund seda võimaldab, on see argumendiks, miks kajastada allutatud laenu omakapitalis.

Osa-/ aktsiakapitali sissemaksed, vabatahtliku reservi sissemaksed ja allutatud laen tuleb deklareerida ka TSD lisas 7, samuti tuleb omakapitalist väljamaksete tegemisel ka vähendused deklareerida.

Korduma kippuvad küsimused

• Kas aruande peavad allkirjastama kõik juhatuse liikmed?

Ei pea. Majandusaasta aruande peab allkirjastama vähemalt üks juhatuse liige. Mitu juhatuse liiget peavad aruande allkirjastama vaid juhul, kui juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. 

• Kas võib nii, et üks juhatuse liige allkirjastab digitaalselt ja teine paberil (nt on erinevas kohas ja üks ei saa digiallkirjastada), aga on ühine esindusõigus?

Majandusaasta aruanne koostatakse ja esitatakse üldjuhul ettevõtjaportaalis ja allkirjad antakse ettevõtjaportaalis. Kõnealusel erijuhul oleks näiteks võimalik edastada allkirjastatud originaalid notarile ning esitada aruanne äriregistrile notari kaudu.

• Kui pikk ja põhjalik peab olema juhatuse tegevusaruanne?

Tegevusaruandes antakse ülevaade ühingu tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus ühingu finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel. Loetelu tegevusaruande kohustuslikest punktidest leiab raamatupidamise seadusest. Laias laastus võib öelda, et tegevusaruande põhjalikkus on võrdelises seoses äritegevuse mastaapsusega.

• Kas uus juhatuse liige peab eelmise aasta aruande allkirjastama?

Jah, peab küll. Näiteks kui juhatuse liige valiti ametisse pärast majandusaasta lõppu, aga enne majandusaasta aruande kinnitamist. Uus juhatuse liige kinnitab sellega majandusaasta aruande andmete õigsust ja täielikkust, kuid ei võta vastutust enne tema volituste algust tehtud tehingute eest. 

• Mis saab, kui aruandest ilmneb, et ühingu omakapital ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele? 

Omakapital peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele igal ajal, mitte ainult  bilansipäeval. Kui netovara on seaduses kehtestatud piirmääradest väiksem, tuleb netovara taastada või ühing lõpetada. Üks hea võimalus netovara taastamiseks, mida äriseadustiku näitlikust kataloogist ei leia, on moodustada vabatahtlik reservkapital.